Tuzi järv (soolajärv) on Türgi suuruselt teine järv oma 1,665 km2 suuruse pindala ja ühe suurima hüperaliiniga maailmas.
Vaatamata suurele alale on suurema osa aastast väga madal, eriti kuivadel suvekuudel, kui vesi aurustub tohututes kogustes, jättes pinnale kuni 30 sentimeetri paksuse soolakoore. Seda soola kaevandatakse, töödeldakse, rafineeritakse ja müüakse kohalikul turul, mistõttu on see piirkonna väikelinnade majanduse suurim tööstusharu. See pole mitte ainult Türgi suurim soolajärv, vaid ka üks suurimaid maailmas. Järvel ei ole väljundit ja ainult mõned pinnavoolud toidavad seda, kuid nad kuivavad suvel, kui kliima on kuum. Ümbruskonnas on sademeid kuni 250 millimeetrit aastas.
Viimasel ajal on soolajärv tööstusreostuse ning põhja- ja põhjavee vale kasutamise tõttu suures ohus. See ohustab järve ennast, aga ka piirkonna loomastikku ja taimestikku, millel on kindlasti negatiivne mõju järve ümbruse kohalikele elanikele. Seetõttu käis Türgi WWF (World Wildlife Foundation) välja Salt Lake'i katseprojektiga, mis toetab praegu eriti kaitstavate alade ametit (ASPA) nende vastutusel Salt Lake'i piirkonna ainulaadsete ökosüsteemide säilitamise ja taastamise eest. Koos ASPA-ga (türgi keeles Özel Çevre Koruma Kurumu) kujuneb välja Tuzi järve edelaosa integreeritud kaitsekorralduskava alus. Tuz Lake'i peamine asutus ASPA integreerib oma uuringu Tuz Lake'i pilootprojektiga seoses konkreetsete tegevustega, näiteks hüdroloogilise modelleerimise ja sidusrühmade kohtumistega, et saavutada ühine eesmärk; Tuz Lake'i integreeritud kaitsekorralduskava.
*https://www.allaboutturkey.com/tuz-lake.html
